Artiklid · 2026-09-16
Miks PPWR kehtestati? Eesmärgid, toetajad ja kriitikud
PPWR pakuti välja 2022. aastal, sest pakendijäätmed kasvasid kiiremini kui majandus. Kes seda toetas, kes oli vastu ja miks — hääletuste ja allikatega.
PPWR ei tekkinud tühjalt kohalt. See vastab mõõdetud probleemile, ühed viisid seda edasi, teised võitlesid vastu ja osa sellest on endiselt vaieldav. Allpool on lühikesed vastused, igaüks koos allikaga.
Miks PPWR kehtestati?
Sest pakendijäätmeid tuli hoolimata kolmekümnest aastast ELi reeglitest aina juurde. ELi Nõukogu andmetel:
- 2021. aastal tekitas iga eurooplane üle 188 kg pakendijäätmeid — umbes pool kilo päevas.
- EL tekitas 84 miljonit tonni, 24 % rohkem kui 2010. aastal.
- Meetmeteta võiksid pakendijäätmed 2030. aastaks kasvada veel 19 %.
- Pakendid on kasvanud kiiremini kui majandus ja rahvastik, mida veavad internetiost, kojutoimetus ja liikvel tarbimine.
- Paljudel liikmesriikidel on raske ringlussevõtu eesmärke täita, osalt seetõttu, et pakendit ei saa koguda, sorteerida ega ringlusse võtta.
Mida näitavad viimased arvud?
Eurostat 2023. aasta kohta:
- 177,8 kg inimese kohta, 79,7 miljonit tonni — 8,7 kg vähem kui 2022. aastal, kuid 21,2 kg rohkem kui 2013. aastal.
- Materjalide kaupa: paber ja papp 40,4 %, plast 19,8 %, klaas 18,8 %, puit 15,8 %, metall 4,9 %.
- Plast: 35,3 kg inimese kohta, millest 14,8 kg võeti ringlusse (42,1 %).
- Riikide vahe: 80,9 kg (Bulgaaria, 2022. aasta andmed) kuni 223,1 kg (Iirimaa).
Miks määrus, mitte direktiiv?
Direktiivi võtab iga riik üle erinevalt; määrus kehtib kõikjal sama tekstiga. ELi ametlikus kokkuvõttes nimetatakse eesmärke: vältida tarbetut pakendit, soodustada korduskasutust ja ringlussevõttu ning ühtlustada riiklikke reegleid, et kaotada kaubandustõkked — nõuetele vastavat pakendit võib müüa kogu ELis.
Milliseid kasusid EL välja toob?
Euroopa Komisjoni andmetel:
- Kogu pakend ringlussevõetav 2030. aastaks.
- Plastpakend ringlussevõetud sisaldusega, mis kasvab 2030. ja 2040. aastal.
- Ühtlustatud märgistus, mis näitab materjali ja õiget konteinerit.
- Tühja ruumita ja tarbetute kihtideta saadetised.
- Liikmesriigid vähendavad pakendijäätmeid inimese kohta 5 % 2030., 10 % 2035. ja 15 % 2040. aastaks võrreldes 2018. aastaga.
Kuna reeglid kehtivad kõigile, kes müüvad ELi, kohanduvad ka Euroopa-välised tarnijad.
Kes selle algatas ja kuidas see vastu võeti?
- 30. november 2022 — Euroopa Komisjoni ettepanek, osa rohelisest kokkuleppest ja ringmajanduse tegevuskavast.
- 22. november 2023 — Euroopa Parlamendi seisukoht: 426 poolt, 125 vastu, 74 erapooletut.
- 18. detsember 2023 — Nõukogu seisukoht koos erandiga tagatisrahasüsteemidest riikidele, kus liigiti kogumine ületab 78 %.
- 4. märts 2024 — esialgne kokkulepe; Parlament kiitis selle heaks 24. aprillil 2024.
- 16. detsember 2024 — lõplik vastuvõtmine Nõukogus. Austria ja Malta jäid erapooletuks; ülejäänud 25 hääletasid poolt.
Kes olid vastu ja miks?
- Austria jäi erapooletuks, sest tema hinnangul puudus tasakaal keskkonnakaitse, halduskoormuse ja konkurentsivõime vahel; ta viitas kuludele ilma nähtava kasuta korduskasutuse valdkonnas, täitmise probleemidele ELi-väliste tootjatega ja sellele, et sisu kuulus direktiivi (EUWIDi andmetel).
- Paberpakenditööstus (EPPA) väitis, et kohustuslikud korduskasutuse eesmärgid ja ühekordse kiudpakendi keelud kahjustavad toimivaid ringlussevõtusüsteeme. Tema tellitud Rambolli uuring leidis, et ühekordne paber kiirtoidurestoranides tekitab 2,8 korda vähem CO₂ ja kasutab 3,4 korda vähem magevett kui korduskasutatav; lisaks märgiti, et toiduohutust ei hinnatud.
- McDonald's tellis Kearney uuringu, mille järeldus oli, et korduskasutuse eesmärgid kohapeal söömisel suurendavad heiteid ja maksavad ettevõtetele 1–20 miljardit eurot.
- Valdkonnaülesed tööandjate organisatsioonid — Confindustria, Medef, BDI ja BusinessEurope — olid läbivaatamise vastu (InfluenceMapi andmetel).
Mida vastasid toetajad?
- Konsultatsioonifirma Eunomia kritiseeris neid olelusringi analüüse staatiliste eelduste pärast, millel puudub empiiriline alus; uuringud eeldasid tagastusmäära 70 % (McDonald's) ja 50 % (EPPA) (Packaging Gateway andmetel).
- Rethink Plastic Alliance teatas, et McDonald's oli tunnistanud valede tagastusmäärade kasutamist.
- Euroopa Keskkonnabüroo nimetas seda üheks kõige enam lobitöö all olnud toimikuks, mida Parlament on näinud, ning keskkonnaorganisatsioonid leidsid, et lõplik tekst lahjendati.
Kas arutelu on lõppenud?
Mitte päris. 10. detsembril 2025 tegi Komisjon ettepanekus COM(2025) 982 ettepaneku peatada kuni 2035. aastani art 45 lg 3 kohustus määrata volitatud esindaja ELis asuvatele tootjatele. 24. juunil 2026 otsustas Nõukogu seda peatamist mitte jätkata. Art 45 lg 3 kehtib nii, nagu see on kirjutatud. Iga riigi praegune seis on meie riikide tabelis.
Mida see ettevõttele tähendab
Ükskõik, kummal poolel olla, tekst kehtib. Mis igapäevaselt muutub, on kirjas artiklites mis on PPWR, mis on pakendi tootjavastutus ja kui palju maksab tootjavastutus.
Mida Tarafex teeb
Tarafex ei võta selles arutelus seisukohta. See hoiab andmeid, mida seadus nõuab — üks rida komponendi kohta, materjal, saatmise päeval külmutatud kaal, korduskasutatav eraldi ühekordsest —, et arvud oleksid juba olemas, olenemata sellest, millised reeglid lõpuks on.
Allikad: ELi Nõukogu, pakendipoliitika leht; Eurostat, pakendijäätmed 2023 (22. oktoober 2025); EUR-Lexi kokkuvõte määrusest (EL) 2025/40; Euroopa Komisjon, PPWR-i leht; Euroopa Parlament, Legislative Train; EUWID (16. detsember 2024); EPPA; Packaging Gateway (26. oktoober 2023); InfluenceMap; COM(2025) 982; Consilium, 24.06.2026. Kontrollitud 16. septembril 2026. See on teave, mitte õigusnõu.